KFV

Üks hea sõber (TA) saatis viite kumulatiivsele graafikule.
http://www.ritholtz.com/blog/wp-content/uploads/2010/05/5-7-10-Bank-Failures-2.gif

Kui kahe lõigu korrutamise oskused on omandatud, siis on lihtne konstrueerida ka lõik \(a^2\), kuid see ei ole ülesandeks nr 2.

Kasutades lõiku pikkusega \(a\) ja ühiklõiku ning joonlauda ja sirklit, konstrueerige lõik pikkusega \(\sqrt{a}\).  Sellelgi korral on tegevuste arv lõplik.

Kui ma siia postitusse valemeid kirjutan, teeb A mulle õlle välja. Vaatleme Zeta funktsiooni \[ \zeta(x) = \sum_{n=1}^{\infty}\frac{1}{n^x}=\frac{1}{1^x}+\frac{1}{2^x}+\frac{1}{3^x}+\frac{1}{4^x}+\frac{1}{5^x}+ ...\] kohal \(x=2\). Matemaatikas võib asjade vahele alati mingeid üllatavaid seoseid leida, näiteks isand Euler tõestas, et eelmainitud jada väärtus avaldub \(\pi\) kaudu: $$\zeta(2) = 1 + \frac{1}{4} + \frac{1}{9} + \frac{1}{16} +…+\frac{1}{n^2}+…=\frac{\pi^2}{6}.$$
Võite nüüd elu üle sügavalt järele mõelda. (Ma võibolla varsti räägin selle valemi tõestusest ka.)

Õlu on üldiselt pruun vedelik, kuid õlle vaht on valge. Miks?

On ammu teada fakt, et vanad kreeklased olid üpriski pädevad geomeetrias. Ju vast sellepärast ka geomeetriaülesannete nurgatähised kreekapärased.

Kasutades joonlauda ning lõike pikkusega \(a\) ja \(b\), palun konstrueerige lõik pikkusega  \(a\cdot b\). Sooritatud tegevuste arv peab olema lõplik.

Kell 5:48 helises mu äratuskell kolmandat korda. Vaatasin neid numbreid kellal ja küsisin endalt “Mida see peaks tähendama? 5:48? Mida ometi? Äkki magaks veel veidi?”. Selguse hetk saabus minuti pärast ja siis seadsin sammud Alampedja kaitsealale, kuigi und kogunenud vaid kolme tunni jagu.

Õhtul siis “Huntluts“. Mõnus, lustlik ja natuke olemuslikule mõtlema sundiv teatritükk, kuni viimaste sõnadeni.

“….. siis saabus 1949. aasta märts.”

Ja Sa tunned, kuidas Su meeleolu muutub hetkega ning vastik raskus surub Sulle peale.  Kõik see, mis oli, on kadunud, järel vaid ähmane mälestus olnust.

Suurepärane teatrielamus!

Mõne aja eest sain healt tuttavalt huvitava lingi ühele küpsetusseadmele. Olgu siis siinkohal ka kirjutise ajendiks olnud tekstilõik taasesitatud.

…..uus, energiat säästev koogivormide sari võimaldab küpsetamisel kuni 30% aja- ja energia kokkuhoidu.

Uudne, energiat säästa võimaldav omadus on saavutatud tänu spetsiaalsele vormide kattematerjalile, mis tagab suurepärase soojusjuhtivuse ja seega küpsetiste ühtlase küpsemise ning pruunistamise.

Mind aga huvitab, et milline oli see eksperiment, millest need ilusad aja ja energia kokkuhoiu tulemused saadi, ja kui keeruline oleks selle kordamine.

Kindlasti on kõigil noorteadlastel suuremal või vähemal määral tegemist olnud teadusartiklite katalogiseerimisega arvutis, millele varem või hiljem järgneb tõdemus, et mitte midagi ei leia enam üles. Põhjuseks puudulik katalogiseerimine – alguses on artikleid nii vähe, et mingit struktuuri pole põhjust luua, piisab ühest kaustast; hiljem on artikleid aga nii palju kogunenud, et igasuguse korra loomine on kaugelt lootusetu ülesanne.

Neile, kes end eelnevas kirjeldusus ära tundsid, soovin tutvustada suurepärast artiklite haldamise tarkvara. Selle nimi on Mendeley ning see on saadaval täiesti tasuta. Olen seda kasutanud juba ligi aasta ning kogu selle aja jooksul on ühtlaselt välja antud versiooniuuendusi, mis näitab, et arendajad tegelevad asjaga piisavalt tõsiselt ning kindlust lisab seegi, et Wikipedia andmeil on projekti taga ka mainekad investorid.

• Linux, Mac ja Windows on võrdväärselt tolereeritud;
• Võimaldab importida PDF-kujul artikleid, millest Mendley leiab enamasti automaatselt artikli meta-andmed (pealkirja, autorid, ajakirja nime, ilmumise aasta ja muud seonduvad numbrid); mis mõistagi tähendab, et bibtex-formaadis viidete haldamine on kohe käeulatuses.
• On võimalik lisada väike plugin näiteks Firefoxi tööribale, mis lubab Google Scholari otsitulemusest kahe hiireklikiga bibtex-formaadis andmed importida koos PDF-failiga (kui see juhtus Scholari otsingust välja tulema).
• Artiklid on võimalik sünkroniseerida oma tsentraalse kontoga Mendeley serveris, mis omakorda tähendab, et ligipääs artiklitele on tagatud igal ajal ja igas kohas – ei ole vaja sõltuda oma arvuti kõvakettast. Oma artiklikogule saab ligi kas otse veebist või klientprogrammi vahendusel.
• Mõistagi on võimalik artikleid temaatiliselt katalogiseerida, autorite järgi filtreerida, otsinguid rakendada artiklite sisule.
• Võimalik on luua jagatud katalooge, artikleid kommenteerida ja seeläbi näiteks sõpradega üle kaugete vahemaade ühiselt proovida rasketest, aga olulistest artiklitest läbi pureda.

Jõudu katsetamisel! Ja kui endale Mendeley’sse konto teete, lisage mind ikka oma sõbraks ka ;p

PS. Artiklite lugemisega ei tasu muidugi liialdada, natuke peab ka endale mõtlemiseks aega jätma.

Kaugel arvutimängude-eelsel ajastul oli ehk mõnelgi meist lapsena kodus telekamäng. Ja kel polnud, see käis naabripoisi pool mängimas. Minule jättis kustumatu mulje pardijahi mäng, kus tuli telekaekraanil ringi lendavaid parte sihtida. Kui mööda tulistasid, pistis roostikust pea välja üks muhedasti itsitav jahikoer; see oli juba piisavalt lõbus, nii et alati polnudki vaja pihta saada.

Ja nüüd mõtlemise ülesanne täiskasvanud inimestele. Kuidas telekamäng aru saab, kas ma sain pardile pihta või tulistasin mööda? Ja püüdke ikka omal jõul mingigi hüpoteesini jõuda, pelgalt howstuffworks-laadsete asjade guugeldamine pole mõtlemine:)

See,  puht praktiline, kuid ilusa lahendusega ülesanne võiks pärineda mõnest mõnest Odüsseuse legendist. Kalevipojale poleks vist selline jõukatsumine sobinud.

Te olete jõudnud jälitajate eest põgenedes hoone katusele. Ainus pääsetee on laskuda katuselt köiega (pikkus 30 meetrit)  maapinnale, kuid kahjuks on katus 40 meetri kõrgusel maapinnast. Köit on võimalik kinnitada katuse serva külge, kuid sellest teadmisest on ilmselgelt vähe. Märkate, et poolel teel maapinnale, 20 meetrit allapoole on varikatus, mille külge saab samuti köit kinnitada. Taskust leiate ka MacGyver-i taskunoa. Teil on olemas motivatsioon end päästa, kuid lisaks sellele vajate ka plaani.